Alküülpolüglükosiidide või alküülpolüglükosiidide segude valmistamiseks on mitu meetodit. Erinevad sünteesimeetodid ulatuvad stereotaktilistest sünteesiteedest, mis kasutavad kaitserühmi (mis muudavad ühendid väga selektiivseks) kuni mitteselektiivsete sünteesiteedeni (isomeeride segamine oligomeeridega).
Iga tööstuslikus mastaabis kasutamiseks sobiv tootmisprotsess peab vastama mitmele kriteeriumile. Kõige olulisem on toota sobivate omaduste ja ökonoomse protsessiga tooteid. On ka teisi aspekte, nagu kõrvalmõjude või jäätmete ja heidete minimeerimine. Kasutatav tehnoloogia peaks olema paindlik, et toote toimivust ja kvaliteediomadusi saaks kohandada turunõuetega.
Alküülpolüglükosiidide tööstuslikus tootmises on Fischeri sünteesil põhinev protsess olnud edukas. Nende areng algas umbes 20 aastat tagasi ja on viimase kümnendi jooksul kiirenenud. Selle perioodi areng võimaldas sünteesimeetodil muutuda tõhusamaks ja lõpuks tööstuslike rakenduste jaoks atraktiivsemaks. Optimeerimine toimib, eriti pika ahelaga alkoholide, nagu dodekanool/tetradekanool, kasutamisel
(C12-14 -OH) on oluliselt parandanud toote kvaliteeti ja protsessi ökonoomsust. Fischeri sünteesi kaasaegne tootmistehase baas on madala jäätme- ja heitmevaba tehnoloogia kehastus. Fischeri sünteesi eeliseks on ka see, et toodete keskmist polümerisatsiooniastet saab reguleerida suure täpsusega. Seetõttu saab seotud omadusi, nagu hüdrofiilsus / vees lahustuvus, kohandada vastavalt nõuetele. Lisaks ei mõjuta veevaba glükoos enam toorainebaasi.
1. Alküülpolüglükosiidide tootmise toorained
1.1 Rasvased alkoholid
Rasvalkohole võib saada naftakeemia lähteainetest (sünteetilised rasvalkoholid) või looduslikest taastuvatest ressurssidest, nagu rasvad ja õlid (looduslikud rasvalkoholid). Rasvalkoholide segusid kasutatakse alküülglükosiidide sünteesil, et luua molekuli hüdrofoobne osa. Looduslikud rasvalkoholid saadi ümberesterdamise ja rasva ja rasva (triglütseriid) eraldamise teel, et moodustada vastav rasvhappe metüülester, ja hüdrogeeniti. Sõltuvalt nõutava rasvalkoholi alküülahela pikkusest on peamised koostisosad õlid ja rasvad: C12-14 seeria puhul kookos- või palmituumaõli ning C16-18 rasvalkoholide puhul rasva-, palmi- või rapsiõli.
1.2 Süsivesikute allikas
Alküülpolüglükosiidi molekuli hüdrofiilne osa on tuletatud süsivesikutest.
Makromolekulaarsed süsivesikud ja monomeersed süsivesikud põhinevad tärklisel
maisi, nisu või kartulit ning seda saab kasutada alküülglükosiidide valmistamise toorainena. Näiteks polümeersete süsivesikute hulka kuuluvad tärklise või glükoosisiirupi madalad lagunemistasemed, samas kui monomeersed süsivesikud võivad olla glükoosi mis tahes vormid, nagu veevaba glükoos, monohüdraatglükoosi või tugevalt lagunenud glükoosisiirup.
Tooraine valik ei mõjuta mitte ainult toorainekulusid, vaid ka tootmiskulusid.
Üldiselt tõusevad toorainekulud tärklise/glükoosisiirupi/glükoosimonohüdraadi/veevaba glükoosi järjekorras, samas kui tootmisseadmete nõuded ja seega ka tootmiskulud vähenevad samas järjekorras. (Joonis 1)