Alküülpolüglükosiidide või alküülpolüglükosiidide segude valmistamiseks on mitu meetodit. Erinevad sünteesimeetodid ulatuvad stereotaktilistest sünteesiteedest, kasutades kaitserühmi (muutes ühendid väga selektiivseteks), kuni mitteselektiivsete sünteesiteedeni (isomeeride segamine oligomeeridega).
Iga tööstuslikus mahus kasutamiseks sobiv tootmisprotsess peab vastama mitmele kriteeriumile. Kõige olulisem on toota sobivate omadustega tooteid ja säästlikke protsesse. On ka teisi aspekte, näiteks kõrvalmõjude või jäätmete ja heitkoguste minimeerimine. Kasutatav tehnoloogia peaks olema paindlik, et toote toimivust ja kvaliteedinäitajaid saaks turunõuetega kohandada.
Alküülpolüglükosiidide tööstuslikus tootmises on edukaks osutunud Fischeri sünteesil põhinev protsess. Nende väljatöötamine algas umbes 20 aastat tagasi ja on viimase kümnendi jooksul kiirenenud. Selle perioodi areng on võimaldanud sünteesimeetodil muutuda tõhusamaks ja lõppkokkuvõttes atraktiivsemaks tööstuslike rakenduste jaoks. Optimeerimine toimib eriti pika ahelaga alkoholide, näiteks dodekanooli/tetradekanooli, kasutamisel.
(C12-14-OH) on oluliselt parandanud toote kvaliteeti ja protsessi ökonoomsust. Fischeri sünteesil põhinev kaasaegne tootmistehas on vähese jäätmetega ja nullheitega tehnoloogia kehastus. Fischeri sünteesi teine eelis on see, et toodete keskmist polümerisatsiooniastet saab kontrollida laias täpsusvahemikus. Seetõttu saab seotud omadusi, nagu hüdrofiilsus/vees lahustuvus, vastavalt nõuetele reguleerida. Lisaks ei mõjuta veevaba glükoos enam tooraine baasi.
1. Alküülpolüglükosiidide tootmise toorained
1.1 Rasvalkoholid
Rasvalkohole saab naftakeemiatööstuse toorainest (sünteetilised rasvalkoholid) või looduslikest taastuvatest ressurssidest, nagu rasvad ja õlid (looduslikud rasvalkoholid). Rasvalkoholide segusid kasutatakse alküülglükosiidide sünteesil molekuli hüdrofoobse osa moodustamiseks. Looduslikud rasvalkoholid saadi rasva ja määrdeainete (triglütseriidi) transesterdamise ja eraldamise teel, moodustades vastava rasvhappe metüülestri, ja seejärel hüdrogeenides. Sõltuvalt vajaliku rasvalkoholi alküülahela pikkusest on peamised koostisosad õlid ja rasvad: kookos- või palmituumaõli C12-14 seeria puhul ja rasv-, palmi- või rapsiõli C16-18 rasvalkoholide puhul.
1.2 Süsivesikute allikas
Alküülpolüglükosiidi molekuli hüdrofiilne osa pärineb süsivesikust.
Makromolekulaarsed süsivesikud ja monomeersed süsivesikud põhinevad tärklisel
mais, nisu või kartul ning neid saab kasutada toorainena alküülglükosiidide valmistamiseks. Näiteks polümeersed süsivesikud sisaldavad madala lagunemisastmega tärklist või glükoosisiirupit, samas kui monomeersed süsivesikud võivad olla mis tahes glükoosi vormis, näiteks veevaba glükoos, monohüdreeritud glükoos või kõrgelt lagunenud glükoosisiirup.
Tooraine valik mõjutab mitte ainult tooraine hinda, vaid ka tootmiskulusid.
Üldiselt suurenevad toorainekulud järjekorras tärklis/glükoosisiirup/glükoosi monohüdraat/veevaba glükoos, samas kui tehaseseadmete vajadus ja seega ka tootmiskulud vähenevad samas järjekorras (joonis 1).